Eliia Laats

Abivahendid, mis on lapsele ohtlikud!

Eelnevalt oleme kirjutanud abivahenditest, mis peaksid laspsega peres olema, ning samuti variantidest, mida võiks osta, aga mille olemasolu ei ole hädavajalik. Seekord kirjutame abivahenditest, mis on parem ostmata jätta, kuna pärsivad lapse arngut või on lausa eluohtlikud.

Mittesoovitatavad abivahendid

Beebipesad koguvad aina populaarsust ja on leidnud kasutust paljudes kodudes. Kahjuks võivad need pesad aga beebidele ohtlikud olla, kuna võivad magava lapse lämmatada. Soovitame neisse suhtuda ülima ettevaatlikkusega. Sarnast ohtu on täheldatud ka kohevate võrevoodi pehmenduste puhul.

Natukene suuremate beebidega tulevad teemaks omakorda hüppepüksid (hüppekiigud) ning käimistoolid, kus lapsel on küll lõbus, kuid mis põhjustavad lastel lihaspingeid ning koormavad liigselt lülisammast ja ka alajäsemeid, seda eriti juhul, kui neid kasutakse liiga vara või liiga palju.

Nii mõnedki emad on kasutusele võtnud pehmed kiivrid, et vähendada kukkumisega kaasnevaid ohte. Kui arstlikult ei ole lapsele määratud nimetatud kiivri kandmist, siis ei ole selleks ka mingit vajadust. Lapse lihaskonna ja koordinatsiooni arenedes jääb ka kukkumisi aina vähemaks ning lapse ohutunne areneb samuti kiiremini. Antud olukorras peaks esimene valik kiivri asemel olema hoopis arendav võimlemine.

Populaarseks on osutunud ka bumbo-istmed, mis meelitavad oma olemusega juba tibatillukesi beebisid sinna istuma panema. Tänu istme disainile püsib ka 2-kuune selles stabiilselt istumas, kuid koormus, mis langeb beebi lülisambale, on väga suur ning võib põhjustada ülepingeid või muid komplikatsioone.

Beebide ujutamiseks loodud kaelarõngad on samuti parem ostmata jätta. Ujutamisrõngaga on koormus beebi kaelalülidele väga suur, mida lapse kael ei pruugi taluda.

Kuna abivahendite meri on veel laiem, kui siin suutsime ära mainida ja kirja panna, siis küsimuste korral soovitame ühendust võtta laste füsioterapeutiga, kes oskab kindlasti nõu anda, milliseid abivahendeid valida, milliseid mitte ja mida valikul silmas pidada. FysioPai füsioterapeudid pakuvad koduse füsioteraapia teenust beebidele ja väikelastele nii Tallinnas kui ka Tartus.

 Kutsu füsioterapeut koju

Need abivahendid võib osta, aga ei pea!

Eelmises postituses rääkisime sellest, millised abivahendid võiksid kindlasti olemas olla. Seekord kirjutame pikemalt toodetest, mis lihtsustavad vanemate elu, aga mille kasutamisse peaks suhtuma väikese ettevaatusega.

Abivahendid, millest on kasu, aga pole hädavajalikud

Lamamistoolist võib targal kasutamisel vanematele palju abi olla. Lamamistooli võib last panna lühikeseks ajaperioodiks, selleks, et saaksid ise WC-s või duši all käia või lõunat valmistada. Pikalt või ilma praktilise põhjuste sinna last mängima panna me ei soovita. Selleks, et laps saaks füüsiliselt areneda, peab ta saama vabalt liikuda, nt põrandal.

Sageli lapsega reisides võib abi olla reisivoodist, aga kodus ei tohiks see olla lapse peamine magamisase. Reisivoodiga sarnane mängumaneež võimaldab panna laps turvaliselt piiratud alasse mängima, kuid vältimaks lapse liikumise liigset piiramist, peaks maneež olema võrdlemisi suur. Pisikesed ja vaevu võrevoodist suuremad maneežid pärsivad lapse arengut.

Kvaliteetne ja turvaline eeslükatav käimistugi võib abiks olla kõndima õppimisel. Käimistoe valikul tuleks jälgida, et see oleks õige kõrgusega, stabiilne ja pidurdussüsteemiga, vältimaks toe liiga kiiret eest äraliikumist või tagasivajumist. Samuti tuleb arvesta sellega, et käimistoe kasutusaeg on võrdlemisi lühike, ning veenduda, et kodus oleks piisavalt ruumi.

Kõhukott ja –lina on abivahendid, mis võimaldavad emadel lihtsamalt harrastada rööprähklemist. Reisides pakub see samuti mugava alternatiivi vankrile. Kandekott peaks olema kvaliteetne ja võimaldama lapsel puusadest M-asendit (ehk konnaasendit). Lina pakub erinevaid kandmisvõimalusi tänu mitmetele sidumisvõtetele. Eelistada tasuks lapse kandmist näoga lapsevanema poole, eriti alla aastaste laste puhul.

Kui rääkida veidi suurematest lastest ning saabuvast suvehooajast, siis tõukeratta asemel soovitaksime meie pigem jooksuratast (tasakaaluratast) või tavalist abiratastega jalgratast, kuna nii kasutab laps keha sümmeetrilisemalt  kui tõukerattal.

Kuna abivahendite meri on veel laiem, kui siin suutsime ära mainida ja kirja panna, siis küsimuste korral soovitame ühendust võtta laste füsioterapeutiga, kes oskab kindlasti nõu anda, milliseid abivahendeid valida, milliseid mitte ja mida valikul silmas pidada. FysioPai füsioterapeudid pakuvad koduse füsioteraapia teenust beebidele ja väikelastele nii Tallinnas kui ka Tartus.

 Kutsu füsioterapeut koju

Abivahendid, mis võiks kindlasti osta!

Usun, et kõik lapsevanemad on ekselnud abivahendite džunglis. Abivahendite eesmärk, nagu nimigi reedab, on konkreetse toimingu abistamine või lihtsustamine. Praeguseks on tekkinud olukord, kus emadel on valida rohkema vahel, kui tegelikult vaja oleks, ning mis veelgi kurvem – mõned abivahendid on lausa ebasoovitavad. Kuigi lapsevanemal on aeg-ajalt lihtsam laps panna käest ära lamamistooli või mängumaneeži, siis normaalseks arenguks peab laps saama vabalt liikuda. Nii mõnigi abivahend pärsib lapse liikumist ja arengut ning meie nõuanne on need pigem ostmata jätta. Mõni abivahend on aga selline, mis võiks kindlasti olemas olla.

Abivahendid,  mis kindlasti peaksid olema

Turvavalisusega seotud tooted autosse ja koju on esmatähtsad. Laps on kõige kallim vara ning lapse turvavarustus peab olema kvaliteetne ja lapse vanusele ning kasvule-kaalule vastav. Võimalusel väldi turvavarustuse ostmist järelturult, see võib olla aegunud või avariiline ning ei kaitse last nii, nagu peaks. Turvahällide ja turvatoolide “parim enne” ajaga (jah, ka sellised esemed aeguvad!) saad tutvuda tootjate kodulehel. Poes olevasse valikusse suhtu samuti tähelepanelikult –  Eestis ei teostata märkimisväärset kontrolli müüdava turvavarustuse üle, nii et  poodidest ja internetist võib leida ka selliseid turvatoole ja -hälle, mis ei vasta nõuetele või on Euroopa Liidus isegi keelatud. Samuti  paneksime vanematele südamele tutvumist toote kasutusjuhendiga. Valesti kinnitatud turvavarustus muudab turvahälli või -tooli kasuteguri halvimal juhul täiesti olematuks. Lisaks rõhutaksime, et turvahäll ei ole mõeldud kasutamiseks vankrina ega magamisasemena.

Ohtusabinõud kodus. Umbes kuuenda elukuu paiku muutub kodude turvalisus väga oluliseks, kuna lapsed hakkavad roomama ning pisikesed sõrmed on väga varmad kõike haarama, urgitsema ja suhu panema.  Vajalik on kinni katta pistikupesad, mille tarbeks on olemas eraldi plastikust turvelemendid; vooluvõrgust tuleks eemaldada kõik juhtmed, mis pole parasjagu kasutusel; lapsele ohtlikud kemikaalid lukustada kappi, mille tarbeks on olemas valik erinevaid beebilukke kapiustele ja sahtlitele; tulekolded ja trepid tasuks turvaväravate või -aedadega piirata; ning teravad laua- ja kapinurgad lapsesõbralikuks muuta nurgakaitsmete abil.

Söögitooli puhul peaks jälgima, kas seljatuge saab liigutada või mitte. Eestis alustatakse lisatoiduga 4. – 6. elukuul. Lapse füüsilist arengut vaadates tegelevad beebid selles vanuses peamiselt roomamisega ning veel ei istu. Tulenevalt ei tohiks beebisid enne istumisoskuse omandamist täisistuvasse asendisse panna ning eelistada tuleks poollamavat asendit. Tavalises söögitoolis tohiks laps istuda alles siis, kui ta suudab ise põrandal istudes mängida. Seega on  võimalus soetada söögitool, mille seljatuge saab poollamavasse asendisse liigutada. Enamasti on sellised söögitoolid aga suured ja nõuavad avarat kööki. Alternatiivina on võimalik last istumisoskuse omandamiseni toita lamamistoolis ja soetada tavaline söögitool lapse istumisoskuse tekkimisel.

Tegelustekk, mille võib poest soetada, lasta vanaemal õmmelda või asendada lihtsalt ühe mõnusa keskmisest paksema tekikesega, võimaldab sinu beebil veeta aega põrandal, mis on lapsele kõige enam arengut soodustav koht. Üheks sobivaks alternatiiviks on ka nn. puslematid.

Imetamispadja vajalikkus sõltub paljuski beebi söömisharjumustest ja ema vajadustest. Näiteks kaksikute emad on maininud imetamispadja asendamatust esimesel poolel eluaastal. Lisaks imetamisele saab imetamispatja kasutada näiteks ka treeningvahendina, asetades beebit kõhuli padjale või lastes lapsel üle padja roomata. Imetamispadja najale isuma last panna ei soovita.

Vannitamisel tuleb kindlasti abiks vanniistme kasutamine. Selline iste on mõeldud juba istuvatele lastele (tavaliselt alates 9. elukuust) ning tagab vannitamisel turvalisuse, kuna ei lase lapsel libedas vannis selili vette kukkuda.

Kuna abivahendite meri on veel laiem, kui siin suutsime ära mainida ja kirja panna, siis küsimuste korral soovitame ühendust võtta laste füsioterapeutiga, kes oskab kindlasti nõu anda, milliseid abivahendeid valida, milliseid mitte ja mida valikul silmas pidada. FysioPai füsioterapeudid pakuvad koduse füsioteraapia teenust beebidele ja väikelastele nii Tallinnas kui ka Tartus.

 Kutsu füsioterapeut koju

 

5 soovitust lapse esimeste jalanõude valimisel

Suur rõõm lapse esimestest sammudest asendub peagi suure küsimusega, millised jalanõud nüüd lapsele valida. Kuigi jalanõudeks on reaalne vajadus alles siis, kui laps suudab ise kindlalt kõndida ning astuda ka üle väiksemate takistuste, läheb suhteliselt kohe see jalanõude ralli lahti. Internetist ning poeriiulitelt leitav valik on muljetavaldav ning teadliku valiku langetamine nõuab aega ja süvenemist. Siinkohal tuleme teile appi ja  teeme põgusa ülevaate sellest, millele esimeste jalanõude valimisel tähelepanu pöörata.

  1. Jalanõu peab olema PARAS

esimesed jalanõud

Üldine soovitus on, et Sinu sõrm (umbes 1cm) võiks lisaks mahtuda kanna ja jalanõu vahele. Arvesta ka sellega, et lapse jalg kasvab kiirelt ning kevadel ostetud jalanõud ei pruugi enam sügisel sobida. Lapsele suur jalanõu tekitab jalale kõndimisel lisakoormust ning võib soodustada varvaste rullimist, kuna alateadlikult laps tunneb vajadust varvastega jalanõust kinni hoida, et see jalast ära ei libiseks. Väikese jalanõu puhul on jalg aga kammitsetud ning ei saa nornaalselt areneda. Nii liiga suured kui väikesed jalanõud võivad mõlemad põhjustada muutusi lapse kõnnimustris, tekitada lihaspingeid, moonutada jala kuju kui ka suurendada kukkumisohtu.

  1. Jalanõu peab olema KERGE

Kõndimine ise on kuni 2-aastasele lapsele juba üsna keerukas tegevus. Kui valida lapsele kaalult rasked jalatsid, siis peab laps päris palju pingutama, et jalgu piisavalt tõsta, et samm astuda. Tulenevalt võivad tekkida kõnnil kompensatoorsed liigutused, mis aitavad raskeid jalavarje edasi liigutada. Näiteks võivad lapsed hakata tegema kõnnil põlvetõstet või tekib hoopis jalgade lohistamist. Samuti võib välja kujuneda labajala sissepööratud asend kõnnil.

  1. Jalanõu peab olema PAINDUVA TALLAGA

Kerge jalanõu, millel on painduv tald, lubab lapse jalal ealiselt areneda ning toetab hilisemas etapis korrektsete sammufaaside kujunemist (nt kannalöök ja sealt edasi varvastele rullumine). Lisaks võimaldab painduv jalats lapse jalal endal aktiivselt liikuda, mis seeläbi vähendab astumisel tekkivat põrutust liigestele.  Jäigad jalanõud sunnivad laste jalanõuga kohanema ja kõnnimuster ei ole enam loomulik.

  1. Jalanõu peab olema UUS

Mõtle, kas Sa soovid, et jalanõu võtaks lapse jala kuju või et lapse jalg võtaks jalanõu kuju! Uh, arvestades, et japse jalg kasvab kiirelt, siis kõndima hakkamine on kulukas. Ja vahel kasvab laps jalanõust enne välja, kui ta on jõudnud seda korralikult kasutadagi. Kuid siinkohal soovitame, kui vähegi võimalik, leida võimalused uute jalanõude seotamiseks.

  1. Jalanõu võiks olla NATURAALSEST MATERJALIST

Looduslikust materjalist jalanõu laseb lapse jalal hingata. Klassikalised valikud on riie ja nahk. Samas on praegu saadaval juba väga palju alternatiivseid loodusikke materjale nagu näiteks kautšuk või ananassilehenahk.

Küsimuste korral võta ühendust FysioPai füsioterapeutidega, kes osutavad kodust füsioteraapia teenust beebidele ja väikelastele.

 Kutsu füsioterapeut koju