Eliia Laats

Esimene elukuu – jälgi, kuidas Sinu beebi magab!

Üldiselt võib kirjeldada lapse ning vanemate esimest ühist elukuud märksõnaga “kohanemine”. Kohanemine üksteisega ja selle suure maailmaga, mis ootab avastamist. Suurema osa oma esimesest elukuust veedab Sinu pisikene enamasti magades (umbes 16 tundi ööpäevas). Uni aitab lapsel kõige paremini kohaneda uue keskkonnaga, võimaldades lapse veel areneval närvisüsteemil puhata ja vältida selle ülekoormamist. Vanematel aitavad lapse sagedased unetsüklid samuti harjuda uue elukorraldusega. Sünnitusjärgne periood on emadele väga oluline aeg taastumiseks, mille osas on eriti olulised esimesed kaks sünnitusjärgset nädalat – seega luba endale und, suure tõenäosusega Sa vajad sega väga.

Olulise kohana tooksime välja ka nahk-naha kontakti, mis aitab luua lapse ja lapsevanema vahel tugevat sidet ning annab lapsele turvatunnet. Üheks võimaluseks on ära kasutada aega, mille veedate beebit toites. Kuid siinkohal saavad oma pisikesel aidata maailmaga kohaneda ka issid, nende lähedus on ju sama tähtis!

Füüsiliste oskuste osas ei ole esimesel elukuul palju muutusi, laps alles kohaneb väliskeskkonnaga, temperatuuride ja gravitatsiooniga. Sünnijärgselt on lapse lihaskond nõrk ning luustik pehme. Sellest tulenevalt peaks kindlasti jälgima, kuidas Sa oma beebit tõstad, kannad ja hoiad (nt toetama lapse pead tõstmisel ja kandmisel).

Erilist tähelepanu soovitame pöörata ka lapse magamisasendile, kuna lapsel, kes pea pidevalt ühele küljele pööratuna magab, tekib suure tõenäosusega kolju lamenemine (ehk lapse pea muutub loperguseks). Selle ennetamiseks on soovitav asetada beebit magama kord ühel ning siis teisel küljel, jälgida tema peaasendit ka ärkveloleku ajal ning veenduda, ega tal ei ole tekkinud vaatamiseelistust ühele poole. Samuti on abi, kui kasutatakse erinevaid kandmistehnikaid.

Küsimuste korral võta ühendust FysioPai füsioterapeutidega, kes osutavad kodust füsioteraapia teenust beebidele ja väikelastele.

Eliia Laats ja Monika Rätsepsoo

FysioPai füsioterapeudid

Teine elukuu – haaramise kujunemine

Teisel elukuul on laps aina sotsiaalsem, näiteks tunneb ta ära ja reageerib oma vanemate häälele. Sageli väljendavad lapsed heameelt suure naeratusega, eriti kui keegi pühendab aega nendega suhtlemisele ja tegelemisele. Kindlasti võiksite lapsega rääkides talle silma vaatama ning anda talle aega teie nägu uurida ja häält kuulata. Lisaks vanemate häälele on lapsele tugev stiimul ka valgus ning muu ruumis toimuv, mis köidab lapse tähelepanu. Seega jälgi näiteks seda, kuidas paikneb lapse voodi akna, televiisori või teie enda voodi suhtes. Vajaduse pane last voodisse kord üht, kord teist pidi, et vältida vaatamiseelistuse kujunemist ühele poolele.

Teisel elukuul on beebi liigutusliku arengu puhul märgata, et mõned sünnijärgsed refleksid hakkavad asenduma tahtlike liigutustega. Näiteks võib selili mängiv väikelaps juhuslikult haarata mõnest sobiva suurusega mänguasjast, sellega toimetada ja pisut hiljem haarde vabastada. Aegamisi hakkab arenema kontroll lihaste üle ning samuti koostöö käte ja silmade vahel. Siinkohal saad beebile abiks olla, kui veedad temaga aega mängides ja tema käsi silitades. Kahekuusel lapsel võivad sõrmed olla kõvasti rusikas, aga edasise haaramisoskuse omandamiseks on vajalik, et käsi avaneks vabalt. Selle soodustamiseks on hea käsi silitada ja lõõgastada, et sõrmed vabaneksid rusikast. Mõnikord piilu, kas Sinu magava beebi käed on rusikas või mitte. Kui magaval beebil vajuvad magamise ajal käed väga harva rusikast lahti, võib tegemist olla suurenenud lihaspingega kätes ja õlavöötmes. Siinkohal on abiks lõõgastavad harjutused ja massaaž.

Kahekuuse lapse puhul võiks eelistada mänguasju, mis on lihtsa kujuga ja kontrastsete värvidega. Beebi taju ei suuda veel väikseid värvierinevusi eristada (näiteks pastelsed toonid) ning sama kehtib ka mänguasja kuju osas. Kirjud ja korrapäratu kujuga mänguasjad võivad hoopis last väsitada, sest koormavad liigselt lapse taju.

Lihtsuse printsiip kehtib ka mängukaare kohta. Lapse jaoks on mugavam, kui asetada mängukaarele rippuma üks ese korraga (selle asemel et panna igast võimalikust aasast midagi rippuma). Füsioterapeutidena soovitame panna mängukaarele rippuma üks mänguasi, mis on lapse suhtes keskel, et soodustada mõlema käe toomist keskjoonele, mis on aluseks tahtliku haaramise kujunemisele.

Kui väikelaps suudab hoida kõhuli olles pead, ei tähenda see, et lapse lihaskond on valmis toetuseta pead hoidma aluselt tõstes või püstises asendis kellegi süles. Kindlasti peaks väikelapse pead toetama nii sülle võttes, süles kui ka sülest pannes. Hea nipp on siinkohal võtta last sülle ja panna sülest ära läbi lapse küljele keeramise. Selliselt toimides, on lapsel lihtsam kaasata ka enda lihasjõudu pea tõstmiseks ja hoidmiseks.

Selleks et muuta igapäevased toimetused lapsega ühtlasi treeninguks ning tema lihaskonda arendavaks, võiks lähtuda mõttest “aita nii palju kui vaja, aga nii vähe kui võimalik”. Õiget tasakaalu abistamise osas aitab leida füsioterapeut.

Küsimuste korral võta ühendust FysioPai füsioterapeutidega, kes osutavad kodust füsioteraapia teenust beebidele ja väikelastele.

Eliia Laats ja Monika Mets

FysioPai füsioterapeudid

Kolmas elukuu- mäng küljel

Kolmandal elukuul on laps eelnevaga võrreldes aktiivsem ning tema lihaskond muutub järjest tugevamaks ja liigutused koordineeritumaks. Beebit võiks mängimisel asetada esinevatesse asenditesse, mille juures võib kodus abiks olla erinevate tasapindade ja abivahendite kasutamine (sh põrand, kaldpinnad, teraapiapall, rullid). Näiteks, kui laps on varem suurema osa ajast veetnud voodis või lamamistoolis, siis kindlasti võiks nüüd võimaldada lapsele rohkem tegutsemist põrandal. Siinkohal aitab mõnusa sooja ja pehmema pinna luua tegelustekk, mängumatid jms. Kindlasti silmas pidada lapse ohutust!

Lapsega tegelemisel võiks soodustada lapse pööramist küljele ning kasutada seda asendit ka mängimiseks. Lapse paremale küljele keeramise soodustamiseks selili asendist kõverda lapse vasak jalg põlvest ja puusast ning too risti üle parema jala. Edasi aseta enda käsi või mõni muu stabiilne ese lapse selja taha, et asend oleks lapse jaoks mugavam. Kui laps on juba osavam ja püsib külili asendis hõlpsamalt, tuleks tugi eemaldada, et laps ise rohkem pingutaks.

Kindlasti peaks keerama last võrdselt mõlemale küljele. Külili asendis mängides õpib laps tooma käsi keskjoonele, mis on ettevalmistuseks nii haaramise kui ka kõhuli pööramise oskuse omandamisel. Samuti on küljel mängides lihtsam käsi treenida, kui seda on selili asendis.

Mida jälgida:

Näiteks vasakul küljel mängides jälgi, et parem käsi ei jääks selja taha “rippu”. Vajadusel meelita kätt mänguasjaga keskjoonele teise käe juurde või aita last, õlast ja abaluust toetades, käe ettepoole toomisel. NB! käe asendit tuleks jälgida ka külili asendis imetamise ajal.

Kolmandal elukuul võiks last panna mõneks minutiks ka kõhuli asendisse ja seal oleku aega järk-järgult pikendada. Kõhuli olles peaks jälgima, et lapse käed on küünarliigeset painutatud ning asetsevad õlaliigese all, pea hoitud. Juhul kui eelpool kirjeldatud asend on lapsele veel raske, kasutage lapsele lihtsamaid kõhuli asendeid fitpallil või kaldpinnal.

Mida jälgida:

Kui laps tõstab nii käed kui jalad kõhuli olles üles, viitab see seljalihaste suurenenud pingele. Sellisel juhul kõverda lapse jalad põlve- ja puusaliigeset ning too kõhule kätega ühte kobarasse kokku ning keera last küljelt küljele, et teda lõõgastada.

Rohkem lõõgastusharjutusi leiate meie videode seast (www.fysiopai.ee/videod/)

Küsimuste korral võta kindlasti ühendust füsioterapeudiga. FysioPai füsioterapeutid osutavad kodust füsioteraapia teenust beebidele ja väikelastele Tallinnas ja Tartus.

Eliia Laats ja Monika Mets

FysioPai füsioterapeudid

 

Ohumärgid beebi arengus (4-6 elukuu)

Mida jälgida beebi arengus neljandast kuuenda elukuuni ehk punased lipukesed vol 2..

Kuigi iga laps on erinev ning areneb omas tempos, on oluline teada, milliste ohumärkide ilmnemisel peaks nõu pidama arsti või füsioterapeudiga.

Enamasti mahub 4.-6. elukuu sisse haaramise täiustumine ning kõhuli pööramise ja roomamise omandamine. Oskused, mis muudavad lapse iseseisvamaks ning lubavad hakata maailma aina enam avastama. Lapse avastusretkedel on aktiivselt töös kõik viis meelt ning üha domineerivamaks muutub maitsemeelt.

Tulenevalt tuletame vanematele meelde vajaduse vaadata oma kodud sellise pilguga üle, et laps ei pääseks ligi elektrijuhtmetele ja –pistikutele, teravatele esemetele ja muule mänguks sobimatule. Lisaks veenduge, et kõik, mis võib lapsele peale või pähe kukkuda on mujale viidud või kindlalt kinnitatud.

Kuna oskused muutuvad lapse arenedes aina keerukamaks, siis on nüüd oluline hakata jälgima ka, kuidas ja millise mustriga laps liikumisi ja siirdumisi teeb. Nendel elukuudel omandatavate oskuste kohta saate täpsemalt lugeda meie eelnevatest artiklitest FysioPai kodulehelt.

Tähele tasuks panna järgnevaid punaseid lipukesi ehk soovitame perearsti või füsioterapeudiga ühendust võtta, kui 6. elukuuks sinu:

  • lapsele ei meeldi kõhuliasend ja/või ta ei jaksa kõhuli olla
  • laps ei suuda esemeid haarata ja neid käes hoida või suhu viia
  • laps ei keera külili ega pööra seljalt kõhule ja tagasi
  • laps ei lükka end kõhuli olles sirgetele kätele ning ei pivoteeri ehk ringita ümber oma telje
  • laps eelistab tugevalt ühte kehapoolt (nt pöörab ainult üle ühe külje, haarab asju vaid ühe käega, roomates kasutab ühte kehapoolt rohkem jms)
  • laps kasutab pööramisel ja roomamisel ebakorrektseid mustreid (nt viskab pöörates vibusse, kasutab roomates vaid käsi või ainult ühte kehapoolt jms)
  • lapsel esineb ülesirutusmustreid (nö silda või vibusse viskamine) või suurenenud lihaspingeid

Küsimuste korral võta ühendust FysioPai füsioterapeutidega, kes osutavad kodust füsioteraapia teenust beebidele ja väikelastele.

Eliia Laats ja Monika Mets

FysioPai füsioterapeudid

 

Neljas elukuu – pööramine

See on vanus, mil külili keeramine võiks olla omandatud ning vaikselt võetakse suund kõhuli pööramine poole. Paljud beebid õpivad just neljandal elukuul ennast seljalt kõhuli pöörama. Ühtlasi paraneb ka beebi kontroll enda keha üle. See tähendab, et suureneb tahtlike liigutuste osakaal ning kõhuli asend muutub järjest kindlamaks ning beebi veedab selles asendis suurema osa oma ajast. Muidugi tuleb siinkohal taas silmas pidada, et iga laps areneb omas tempos ning oskuste omandamise kiirus on individuaalne.

Seljalt kõhuli pööramine jälgib eelmises postituses kirjeldatud küljele pööramise põhimõtet. Taaskord on oluline jälgida, et pealmine käsi liiguks pööramisel kaasa ning ei jääks selja taha „rippu“. Küljel asendist edasi kõhuli on last hea oma kätega juhtida ning lasta beebil teha võimalikult palju “tööd” ise ära, sekkudes vaid vajadusel.

Soovitus: Alguses võib beebit kõhuli pööramisel aidata toetades tema kehast, aga lapse osavamaks muutumisel piisab, kui aidata vaid vaagnast või reiest.

Kõhuli olles õpivad beebid eesolevate mänguasjade haaramist. Kõhuli asendis haaramiseks parema käega peaks beebi julgelt toetuma vasakule käele. Oskus toetuda ühele käel, et vabastada teine on ka üks olulisi komponente hilisema keeruka roomamisprotsessi õppimisel. Hea on ka teada, et tõsise kasvuspurdi (pikkuse ja/või kaalu osas) läbi teinud beebidel on väiksemate eakaaslastega võrreldes raskem kõhuli olla ning nad väsivad kiiremini.

Soovitus: Kõhuli asendi lihtsustamiseks aseta rulli keeratud rätik lapse rindkere alla, pane laps kõhuli kaldpinnale või fitpallile.

Beebide puhul võib märgata, kuidas iseloom ja näiteks vanematelt saadud tagasiside mõjutavad uute oskuste õppimist. Ettevaatlikumad lapsed võtavad tavaliselt rohkem aega, et üks oskus lõpuni selgeks saada ning lähevad siis sujuvalt üle järgmise oskuse omandamisele. Samas võib nende õpihimu kahandada näiteks mänguhoos toimunud ootamatu pööramine seljalt kõhule või vastupidi. Sellisel juhul on hea last rahustada ning temaga koos ehmatust põhjustanud liigutus uuesti läbi teha, et lapsele ei jääks hirmutunnet. Uudishimulikumad põngerjad sageli ei hooli sellest, kuidas nad midagi teevad, peaasi, et selle mänguasja, telekapuldi või kassini kuidagi saaks! Sellisel juhul on vanematel kasulik jälgida, et beebid kasutaksid mõlemat kehapoolt ikkagi võrdselt (nii haaramisel kui pööramisel) ja omandaksid oskused korrektsete mustritega. Erinevate oskuste, sh pööramise, korrektsete mustrite kohta saate nõu küsida laste füsioterapeudilt.

Ära muretse, kui Sinu laps ei oska ennast veel selles vanuses iseseisvalt kõhuli pöörata, anna lapsele aega, igaüks areneb individuaalselt omas rütmis. Tema arengu toetamiseks võid harjutada lapsega mängimist küljel (täpsem info eelmisest postitusest) ning harjutada pööramist üheskoos.

Küsimuste korral võta kindlasti ühendust füsioterapeudiga. FysioPai füsioterapeutid osutavad kodust füsioteraapia teenust beebidele ja väikelastele Tallinnas ja Tartus.

Eliia Laats ja Monika Mets

FysioPai füsioterapeudid

 

Viies elukuu – ettevalmistused roomamiseks

Viiekuuse beebi oskused arenevad kiirelt ning selles vanuses on need peamiselt seotud kõhuliasendiga. Enamik beebisid on selleks vanuseks külili keeramise ja kõhuli pööramise juba omandanud, kuid kuna beebid arenevad kõik individuaalses tempos, siis on ka neid pisikesi, kes selle omandavad just sellel elukuul. Muuhulgas õpivad beebid viiekuuselt kõhuli olles ennast sirgetele kätele lükkama ja sealt edasi end paremale-vasakule ringitama ehk pivoteerima. Need oskused on olulised maailma edasiseks avastamiseks ning järgmiseks suuremaks verstapostiks – roomamiseks – ettevalmistumisel.

Sirgetele kätele toetuse arendamiseks võid lapse asetada kõhuli üle oma põlvede, kus tal on rohkem motivatsiooni end maapinnast eemale tõugata, sest väike ninake on vaja ju maast lahti saada. Selles asendis saab veel kahe käe koostööd ja keharaskuse ülekandmist õpetada, pannes mänguasja kord paremale, kord vasakule. See on omakorda oluline pivoteerimise ja hiljem ka roomamise omandamisel, sest mõlemad nõuavad käte vaheldumisi tõstmist aluselt.

Kõhuliasendis ringitamine arendab Sinu beebi kahe kehapoole koostööd, lisaks treenib laps nii ka oma kerelihaseid. Lapsevanemana jälgi, et laps pivoteeriks mõlemale poole võrdselt ja et ei tekiks ühe poole eelistust, mis võib mõjutada lapse kahe kehapoole ja lihaskonna edasist võrdset arengut.

Ringitamise õppimisel on beebi jaoks oluline toetuspind. Lapsel on lihtsam tegevust õppida tugeval ja siledal pinnal (näiteks nn puslematt) kui pehmel vaibal või tekil. Hiljem, pivoteerimisoskuse olemasolul ja selle edasisel treenimisel, saab tegevust raskemaks muuta just lapse pehmemale pinnale asetamisega (nt põrandal olevale vaibale või tegelustekile).

Kui beebi ei oska ise veel ringitades paremale-vasakule liikuda või teeb seda vaid ühele poole, saavad vanemad beebit huvipakkuva mänguasjaga meelitada. Kindlasti kiida oma last pingutuse eest ning mänguasjani jõudnud lapsel luba tal sellega pisut mängida, ta on selle ausalt välja teeninud.

Umbes viiendal elukuul hakkavad väikelapsed huvi tundma ka oma varvaste vastu ning võivad süvenenult ja pikalt selili olles nendega toimetada ja neid ka suhu viia. See näitab ilmekalt lapse tahtlike liigutuste ja oskuste arengut.

Küsimuste korral võta ühendust FysioPai füsioterapeutidega, kes pakuvad beebidele koduse füsioteraapia teenust Tallinnas ja Tartus.

Eliia Laats ja Monika Mets

FysioPai füsioterapeudid

 

Kuues elukuu – roomamine

Viienda elukuu lõpuks võiks beebi oskused olla arenenud nii kaugele, et ta suudab end kõhuli olles sirgetele kätele lükata ning samuti kõhuli asendist pivoteerida ehk ringitada mõlemale poole.

Eelmainitud oskuste toel omandab beebi kuuendal elukuul roomamise ja saab esimest korda nautida edasiliikumise rõõmu. Roomamise juures on oluline jälgida, et laps kasutaks nö kõrget sõduri roomamismustrit, kus küünarnukkidele toetunult tõmmatakse ennast edasi, sealjuures toetuvad jalad maha ja lükkavad keha liikumissuunas. Roomamismuster peaks olema retsiprookne ehk vahelduv (parem käsi koostöös vasaku jalaga ja vastupidi).

Siinkohal tuleks lapsevanemal olla tähelepanelik, sest paljud lapsed võivad eelistada valdavalt ühte kätt tõmbamiseks ja vastasjalga lükkamiseks. Samuti on lapsi, kes kasutavad edasi saamiseks ainult käsi või, kes jalgade osas kasutavad põlvede asemel edasilükkamiseks varbaid. Sellisel juhul oleks soovitav ikkagi aidata last õige mustri õppimisel, sest vastasel juhul võib tekkida lapse arenevas lihaskonnas düsbalanss (olukord, kus ühe kehapoole lihased on teise kehapoolega võrreldes tugevamad või nõrgemad) või ülepinge.

Roomamise õppimisel saavad vanemad beebidele taaskord natukene abiks olla. Aseta lapse ette midagi põnevat, mille nimel ta on nõus pingutama. Ese peaks asetsema piisavalt kaugel, et laps seda liiga kerge vaeva kätte ei saaks, aga et see poleks ka liiga kaugel, et laps huvi kaotab. Oota kuni Sinu kõhuli olev laps väljendab soovi edasi liikuda, näiteks toob ühe jala põlvest kõverdatuna keha kõrvale (võtab ühe jalaga konna asendi). Aseta üks käsi kõverdatud jala põlveliigesele või hüppeliigesele ning teine käsi lapse sirge jala hüppeliigesele. Lapsel peaks tekkima tunne, et ta jalg on kindlalt vastu maapinda ning ta saab end edasi lükata.

Roomamise juures ei saa mainimata jätta turvalisust, sest juhtmed ja pistikupesad, milleni laps varem ei ulatanud, ootavad avastamist. Armsad vanemad, vaadake palun enda kodu sellise pilguga üle, et lapsel oleks turvaline ringi liikuda ja uudistada.

Küsimuste korral võta ühendust FysioPai füsioterapeutidega, kes pakuvad beebidele koduse füsioteraapia teenust Tallinnas ja Tartus.

Eliia Laats ja Monika Mets

FysioPai füsioterapeudid

 

Seitsmes elukuu – roomamise täiustamine

See on vanus, kus enamik lapsi on omandanud roomamise oskuse ning liiguvad juba üpriski aktiivselt põrandal ringi. Kindlasti rõhutame siinkohal, et iga laps areneb omas tempos ning oskused omandatakse mõnikord isegi mõnekuuse nihkega varem või hiljem.

Kui Sinu laps vajab roomamisel abi, siis loo rahulik ning õppimist motiveeriv keskkond ning ole talle toeks. Kui ta on tusane ning nördinud, et tal ei tule liikumine kohe esimestel katsetustel välja, siis luba tal oma pahameel välja elada, lohuta teda ning proovige koos uuesti. Lapse väsides lase tal puhata ning jätkake, kui ta on taas rõõmus ja koostöövalmis.

Lisaks tuleks silmas pidada ka last ümbritsevat materiaalset keskkonda, näiteks libedad põrandad, ruumipuudus, ebahuvitav ümbrus, liigset sissetulevat infot (lärm, televiisor jms) mõjutavad õppimist.

Roomamise omandamisel on hea nipp lasta lapsel ära kasutada sileda põranda eeliseid, kus laps saab liikumise eduelamuse mõnikord väiksema pingutusega kui vaibal. Samas oskuse täiustudes on vaiba väike hõõrdetegur just paras takistus, mis muudab last osavamaks. Kui Sinu lapsele ei valmista roomamine enam muret, siis võid teda proovile panna väikeste takistustega. Näiteks aseta lapse trajektoorile mõni diivanipadi või hoopis enda jalg, millest ta üle peaks ukerdama. Üldiselt meeldivad lastele sellised väikesed takistusrajad ning lisaks naerule ja naljale on see ka hea trenn!

Küsimuste korral võta ühendust FysioPai füsioterapeutidega, kes osutavad kodust füsioteraapia teenust beebidele ja väikelastele.

Eliia Laats ja Monika Mets

FysioPai füsioterapeudid

Kaheksas elukuu – käputamine

Üldiselt võib öelda, et laps on valmis käputamiseks ehk neljakäpuli liikumiseks, kui ta on roomamises juba osavaks muutunud (sh suudab ukerdada üle takistuste), ajab kõhuli olles peput üles või võtab ise käputamisasendit ning õõtsutab ennast ette ja taha.

Paraku on suureks mureks paljudele lastele käputamise juures asjaolu, et lapse jalad vajuvad käpuli olles laiali ja vups ongi kõht maas ning käputamise katse taas luhtunud. Kui roomamise õppimisel andis libe põrand lapsele eelise, siis käputamise puhul on just vastupidi. Libedal põrandal on lapsel eriti keeruline käputamise asendit hoida, lihtsam on seda teha aga vaibal või puslematil, mis pisut takistavad jalgade laiali vajumist.  Teise võimalusena võib kasutusele võtta sukkpüksid, millel põlvedel on stopperid (nt Chicco, GoBabyGo jt). Kindlasti pööra tähelepanu ka kätele, et labakäed oleksid avatud, mitte rusikas.

Käputamine ja edaspidi ka istumine tugevdavad kehatüve ja jäsemete lihaseid, arendavad tasakaalu ja koordinatsiooni ning aitavad kujuneda torakaalküfoosil ehk kumerusel lülisamba rinnakuosas.

Küsimuste korral võta ühendust FysioPai füsioterapeutidega, kes osutavad kodust füsioteraapia teenust beebidele ja väikelastele.

Eliia Laats ja Monika Mets

FysioPai füsioterapeudid

Üheksas elukuu – istumine

Selles artiklis kirjutame põgusalt, mida jälgida, kui Sinu laps õpib iseseisvalt istuma.

Reeglina siirduvad lapsed istuma käputamisasendist läbi külgiste, nö vajuvad ühele puusale. Lapse lihaskonna tasakaalustatud  arenguks on oluline, et laps siirduks istuma üle mõlema külje.

Kuna käputamine ning istumine on tihedalt omavahel seotud oskused, siis kasutavad mõned lapsed käpuliasendist otse taha nn W-asendisse minemist.  Kui märkad, et laps istub W-asendis, siis aita ja suuna last jalgade toomisel ette. W-asendis istumist peaks vältima, kuna selline asend mõjub puusa- ja põlveliigestele liialt koormavalt ning võib soodustab näiteks X-jalguse väljakujunemist.

Samuti on vaja pöörata tähelepanu lapse selja asendile istudes. Kui laps vajub istudes küüru, siis viitab see nõrkadele seljalihastele, mille tõttu on selja sirutamine lapsele raske. Seljalihaseid saab mänguliselt ja lõbusalt treenida näiteks fitballil. Istuvas asendis toetab seljalihaste aktiviseerimist lapsele mänguasjade ulatamine kõrgemalt.

Istuvas asendis hakkavad arenema lapse kaitsereaktsioonid ette, külgedele ning viimaks ka taha, see tähendab, et kui istuv laps tasakaalust välja viia, siis paneb ta käed põrandale, et vältida kukkumist. Nende reaktsioonide arendamisel on oluline osa istumistasakaalu kujundamisel.

Küsimuste korral võta ühendust FysioPai füsioterapeutidega, kes osutavad kodust füsioteraapia teenust beebidele ja väikelastele.

Eliia Laats ja Monika Mets

FysioPai füsioterapeudid