Neljas elukuu – pööramine
See on vanus, mil külili keeramine võiks olla omandatud ning vaikselt võetakse suund kõhuli pööramine poole. Paljud beebid õpivad just neljandal elukuul ennast seljalt kõhuli pöörama. Ühtlasi paraneb ka beebi kontroll enda keha üle. See tähendab, et suureneb tahtlike liigutuste osakaal ning kõhuli asend muutub järjest kindlamaks ning beebi veedab selles asendis suurema osa oma ajast. Muidugi tuleb siinkohal taas silmas pidada, et iga laps areneb omas tempos ning oskuste omandamise kiirus on individuaalne.
Seljalt kõhuli pööramine jälgib eelmises postituses kirjeldatud küljele pööramise põhimõtet. Taaskord on oluline jälgida, et pealmine käsi liiguks pööramisel kaasa ning ei jääks selja taha „rippu“. Küljel asendist edasi kõhuli on last hea oma kätega juhtida ning lasta beebil teha võimalikult palju “tööd” ise ära, sekkudes vaid vajadusel.
Soovitus: Alguses võib beebit kõhuli pööramisel aidata toetades tema kehast, aga lapse osavamaks muutumisel piisab, kui aidata vaid vaagnast või reiest.
Kõhuli olles õpivad beebid eesolevate mänguasjade haaramist. Kõhuli asendis haaramiseks parema käega peaks beebi julgelt toetuma vasakule käele. Oskus toetuda ühele käel, et vabastada teine on ka üks olulisi komponente hilisema keeruka roomamisprotsessi õppimisel. Hea on ka teada, et tõsise kasvuspurdi (pikkuse ja/või kaalu osas) läbi teinud beebidel on väiksemate eakaaslastega võrreldes raskem kõhuli olla ning nad väsivad kiiremini.
Soovitus: Kõhuli asendi lihtsustamiseks aseta rulli keeratud rätik lapse rindkere alla, pane laps kõhuli kaldpinnale või fitpallile.
Beebide puhul võib märgata, kuidas iseloom ja näiteks vanematelt saadud tagasiside mõjutavad uute oskuste õppimist. Ettevaatlikumad lapsed võtavad tavaliselt rohkem aega, et üks oskus lõpuni selgeks saada ning lähevad siis sujuvalt üle järgmise oskuse omandamisele. Samas võib nende õpihimu kahandada näiteks mänguhoos toimunud ootamatu pööramine seljalt kõhule või vastupidi. Sellisel juhul on hea last rahustada ning temaga koos ehmatust põhjustanud liigutus uuesti läbi teha, et lapsele ei jääks hirmutunnet. Uudishimulikumad põngerjad sageli ei hooli sellest, kuidas nad midagi teevad, peaasi, et selle mänguasja, telekapuldi või kassini kuidagi saaks! Sellisel juhul on vanematel kasulik jälgida, et beebid kasutaksid mõlemat kehapoolt ikkagi võrdselt (nii haaramisel kui pööramisel) ja omandaksid oskused korrektsete mustritega. Erinevate oskuste, sh pööramise, korrektsete mustrite kohta saate nõu küsida laste füsioterapeudilt.
Ära muretse, kui Sinu laps ei oska ennast veel selles vanuses iseseisvalt kõhuli pöörata, anna lapsele aega, igaüks areneb individuaalselt omas rütmis. Tema arengu toetamiseks võid harjutada lapsega mängimist küljel (täpsem info eelmisest postitusest) ning harjutada pööramist üheskoos.
Küsimuste korral võta kindlasti ühendust füsioterapeudiga. FysioPai füsioterapeutid osutavad kodust füsioteraapia teenust beebidele ja väikelastele Tallinnas ja Tartus.
Eliia Laats ja Monika Mets
FysioPai füsioterapeudid
