Seks ja vaagnapõhjalihased

Vaagnapõhjalihased mängivad seksuaalses vahekorras olulist rolli. Normipärase lihastoonusega vaagnapõhjalihaste tahtelised pinguldamised muudavad vahekorra ja orgasmi nauditavaks nii mehele kui naisele.

Vahekorra ajal võib esineda aga ka valu ja ebamugavust, mis laias laastus jaotatakse kaheks. Naistel võib esineda valulikku ja ebarahuldavat vahekorda ehk düspareuuniat ning vahekorda häirivaid tupekrampe ehk vaginisme. Tupekrambid on tahtele allumatud vaagnapõhjalihaste pinguldamised, mis võivad viia  vahekorra vältimiseni. Tupekrampide täpne tekkepõhjus on teadmata, ent aina rohkem kahtlustatakse vaagnapõhjalihaste liigpinget ehk hüpertoonust.

Valuliku seksuaalvahekorra sagedasemateks riskifaktoriteks peetakse vaagnapõhjalihaste ja tupe traumat ning rebendeid (sh vaagnapiirkonna operatsioone), lahkliha lõikust, vaginaalset sünnitust ja rinnaga toitmist. Rinnaga toitmisega kaasnevad hormonaalsed muutused, mis võivad põhjustada tupe kuivust ja libiido langust, mis võib viia ebamugava ja valuliku vahekorrani.

Vahekorra ajal esineva valu tugevus ja selle hilisem kestvus on väga individuaalne ning sõltub suuresti vaagnapõhjalihaste seisundist enne rasedust ja sünnitamisega kaasnevate rebendite raskusastmest. Paljud naised tunnevad vahetult pärast sünnitamist vahekorra ajal vaagnapõhjalihaste valulikkust ning lahkliha rebendi või lõike korral ka antud piirkonna ebamugavust ja/või valu. Antud kaebusi esineb rohkem esmasünnitajatel, sest neil esineb rohkem lahklihalõiget ja abivahendite kasutamist sünnitusel (nt tangid ja vaakum). 

Vaagnapõhjalihaste liigne lõtvus võib põhjustada mõlemale osapoolele ebarahuldavat vahekorda. Vaginaalse sünnituse järel vaagnapõhjalihaste jõudlus langeb, ent taastub raseduseelsele tasemele umbes ühe aasta möödudes. Kui pooleteist aastat pärast sünnitust esineb vaagnapõhjalihaste lõtvusele viitavaid sümptomeid, siis  tuleks konsulteerida vastava füsioterapeudiga.

Valuliku või ebarahuldava vahekorra puhul töötavad füsioterapeut ja sekusaaltervise terapeut tihti koos. Füsioteraapia raviplaan on individuaalne ning lähtub naise kaebustest ja soovitud eesmärkidest. Teraapiameetoditest kasutatakse nõustamist, treeningut ning manuaalseid võtteid. Vaagnapõhjalihaste lõtvuse korral õpetatakse lihaseid korrektselt pinguldama, et seeläbi lihaseid tugevdada. Liigpinge korral õpetatakse lihaste teadlikku lõõgastamist. Manuaalsetest võtetest kasutatakse põhiliselt pehmete kudede venitamist ja massaaži.

Teksti koostas FysioPai  füsioterapeut Lisel Lilleste, kes on läbinud vaagnapõhjalihaste füsioterapeutilise hindamise ja urineerimishäirete teraapia alase koolituse.

Küsimuste korral võta ühendust FysioPai füsioterapeutidega, kes osutavad lisaks vaagnapõhjalihaste füsioteraapiale ka kodust füsioteraapia teenust beebidele ja väikelastele.

Vaagnapõhjalihaste füsioteraapiaks saab aega broneerida info@fysiopai.ee kaudu.