Eliia Laats

See kurikuulus potitreening

Meie pere pesamuna on saanud 1,5-aastaseks, mis tundub meile täiesti mõistlik aeg potitreeninguga alustamiseks. Öeldakse, et teadlik häda kinnihoidmise oskus peaks välja kujunema kuskil seal 2. eluaasta kandis, seega oleme veendunud, et on parim aeg tõsisemalt potiga tutvust tegema hakata. Varasemalt oleme teda potile pannud ja potti talle näidanud, kuid nüüd on aeg asi süsteemselt ja regulaarselt käsile võtta. Kogemusepagas on suure õe näol olemas, kelle saime potilapseks vanuses 2a ja 3k. Võtame tema ka kavalusena appi – eeskujuks ja mentoriks.

Oeh…ei mäleta, et eelmine kord see nii konarlikuks teekonnaks oleks osutunud. Põhjused, miks meie pojale pott ei meeldi: pott ei sobi, pott on liiga külm, siis liiga soe, siis ei meeldi see, et õde on kõrval potil istumas, siis ei meeldi, et õde ära läks jne…Püsivust on umbes 1,5 sekundit ja nii pole ju lootustki midagi potti püüda. Kui ka saame ta potile kauemaks kui 1 hetk, siis tõuseb ta sealt sama targalt ja tulemusteta ning seda kõike selleks, et 2 minutit hiljem vaibaäär täis soristada.

Ostame uue poti, ehk eelmine ei olnud poisslapsele nii sobilik (kujud on pottidel päris erinevad). Uus peaks olema küll uhke ja vahva. Tundub, et see on tõepoolest vastuvõetavam, ja meeldib talle rohkem. Oleme lisaks sellele võtnud vastu ka otsuse, et pakume talle aeg-ajalt potti, kuid ei sunni teda sinna. Toas mähkmeid ei kasuta ja vahel kodus olles oma hoovi peal õues mängides ka mitte lootuses, et ehk märg ja ebameeldiv tunne annab motivatsiooni juurde. Noorhärrat aga märg pepu absoluutselt häirivat ei tundu.

Hambad ristis jätkame samas vaimus. Abiks tundub kõige enam olevat hoopis suure õe eeskuju. Tütreke on nii abivalmis ja kannatlikult istub vennakesega kahekesi vetsus, vahel lausa pool tundi. Ei jõua teda ära kiita! Ja tasapisi tulevad tulemused! Alguses teadmine, et pissi ja kaka tehakse potti, mis tähendab, et pärast häda püksi tulemist joostakse ruttu potile. Tundub nagu läbikukkumine, kuid meie loeme selle hoopis edusammuks – seos on tekkinud. Veel aeg edasi ning saame pissid potti ja varsti ka juba ise püksid alla ja iseseisvalt potile. Kakamisega läheb tiba kauem, sellega kippus õnnetusi rohkem juhtuma, kuid tundub, et siin mängis rolli ka häbenemine. Aga palju kannatlikkust, aega (8 kuud), sundimatust ja suurema lapse eeskuju viis meid sihile – 2a ja 2k vanuselt on meie poja täielikult potilaps! Nüüd on pott nii armsaks saanud, et sellel istudes on juba aega ka lollusteks 🙂

Teksti koostas Monika Mets.

Kutsu füsioterapeut koju

 

Beebiootus ja füüsilise aktiivsuse positiivne mõju!

Rasedus on tavaliselt üks ilusaimaid aegu naise elus. Samas esitab see naisele palju nõudmisi – seda nii füüsilisel, vaimselt kui ka emotsionaalselt. Üks moodus nende muutustega toimetuleku lihtsustamiseks on regulaarne kehaline aktiivsus.

Iga naise raseduskogemus on erinev, kuid siiski paljud naised tunnevad, et raseduse ajal võimeldes on neil tursed ja lihaskrambid vähenenud, kaalutõus kindlamalt kontrolli all ja väsimus, iiveldus ning seljavalu väiksemad. Samuti on leitud, et rasedusaegne kehaline aktiivsus vähendab riski rasedusaegse diabeedi ja depressiooni tekkeks. Lisaks on teada, et lüheneda võib ka sünnituse kestus ja sünnitusjärgse taastumise pikkus. Mida paremas kehalises vormis oled raseduse ajal ja enne sünnitust, seda kiirem on ka sünnitusjärgne taastumine. Õigesti treenides annab kehaline aktiivsus ka hea enesetunde. Võimlemine tekitab heaolutunnet, vähendab stressi ning tõstab tuju.

Kindlasti on väga oluline, et teaksid, millised treeningvormid Sulle raseduse ajal sobivad ja milliseid pigem vältida. Samuti on väga oluline ära tunda ohumärgid, mis viitavad sellele, et treening tuleks katkestada. Seega enne, kui alustate rasedusaegse võimlemisega, konsuteeriga oma arsti, ämmaemanda või füsioterapeudiga.

Spetsiaalseid harjutusi raseduse vältel ja taastumisperioodil oskab soovitada meie füsioterapeut Monika Mets.

Küsimuste korral võta ühendust FysioPai füsioterapeutidega, kes osutavad kodust füsioteraapia teenust beebidele ja väikelastele.

Eliia Laats ja Monika Mets

FysioPai füsioterapeudid

 

Ohumärgid beebi arengus (0-3 elukuu)

Mida jälgida beebi arengus esimesel kolmel elukuul ehk punased lipukesed vol 1..

Kuigi iga laps on erinev ning areneb omas tempos, on oluline teada, milliste ohumärkide ilmnemisel peaks nõu pidama arsti või füsioterapeudiga.

Umbes kolmanda elukuu paiku suudab Sinu beebi juba ise arvamust avaldada, olgu see protest, mis väljendub nutuga, rõõmus naerukilge või vahva puristamine. Laps reageerib ka, kui teda nimepidi kõnetada ning beebiga rääkides suudab pisike ilmakodanik silmsidet hoida. Kolmanda elukuu lõpuks võiks beebi olla suuteline ennast kõhuli asendis paar minutit hoidma, jälgi, et beebi küünarnukid oleksid kõverdatud. Mõni beebi on selgeks saanud ka seljalt küljele pööramise, kuid kindlasti ei ole see veel oskus, mis peaks olema omandatud. Selili asendis saadab jutustamist käte ja jalgade usin töö. Lapsed on kolmandaks elukuuks selgeks saanud ka haaramise alused ning käed on enamasti rusikast lahti.

Siin on mõned punased lipukesed, mis võivad ilmneda esimesel kolmel elukuu ning millele tuleks tähelepanu pöörata ja vajadusel konsulteerida perearsti või füsioterapeudiga:

  • beebi ei hoia teda kõnetades pilkkontakti
  • beebi käed on tugevalt rusikas (ka magamise ajal)
  • beebi jalad on pinges (nö viskab end pulgaks, ristab jalgu) ning ta liigutab neid vähe
  • selili asendis on beebi pea sageli kuklas (vaatab nö üle pea või sirutab end lausa sillaasendisse)
  • beebi eelistab vaadata ainult ühele poole ning teisele poole keerab pead harva (ilmneb tihti ka magades)
  • beebi ei suuda kõhuli asendis pead tõsta ega hoida, keeldub kõhuli asendis olemisest

Küsimuste korral võta ühendust FysioPai füsioterapeutidega, kes osutavad kodust füsioteraapia teenust beebidele ja väikelastele.

Eliia Laats ja Monika Mets

FysioPai füsioterapeudid

 

Esimene elukuu – jälgi, kuidas Sinu beebi magab!

Üldiselt võib kirjeldada lapse ning vanemate esimest ühist elukuud märksõnaga “kohanemine”. Kohanemine üksteisega ja selle suure maailmaga, mis ootab avastamist. Suurema osa oma esimesest elukuust veedab Sinu pisikene enamasti magades (umbes 16 tundi ööpäevas). Uni aitab lapsel kõige paremini kohaneda uue keskkonnaga, võimaldades lapse veel areneval närvisüsteemil puhata ja vältida selle ülekoormamist. Vanematel aitavad lapse sagedased unetsüklid samuti harjuda uue elukorraldusega. Sünnitusjärgne periood on emadele väga oluline aeg taastumiseks, mille osas on eriti olulised esimesed kaks sünnitusjärgset nädalat – seega luba endale und, suure tõenäosusega Sa vajad sega väga.

Olulise kohana tooksime välja ka nahk-naha kontakti, mis aitab luua lapse ja lapsevanema vahel tugevat sidet ning annab lapsele turvatunnet. Üheks võimaluseks on ära kasutada aega, mille veedate beebit toites. Kuid siinkohal saavad oma pisikesel aidata maailmaga kohaneda ka issid, nende lähedus on ju sama tähtis!

Füüsiliste oskuste osas ei ole esimesel elukuul palju muutusi, laps alles kohaneb väliskeskkonnaga, temperatuuride ja gravitatsiooniga. Sünnijärgselt on lapse lihaskond nõrk ning luustik pehme. Sellest tulenevalt peaks kindlasti jälgima, kuidas Sa oma beebit tõstad, kannad ja hoiad (nt toetama lapse pead tõstmisel ja kandmisel).

Erilist tähelepanu soovitame pöörata ka lapse magamisasendile, kuna lapsel, kes pea pidevalt ühele küljele pööratuna magab, tekib suure tõenäosusega kolju lamenemine (ehk lapse pea muutub loperguseks). Selle ennetamiseks on soovitav asetada beebit magama kord ühel ning siis teisel küljel, jälgida tema peaasendit ka ärkveloleku ajal ning veenduda, ega tal ei ole tekkinud vaatamiseelistust ühele poole. Samuti on abi, kui kasutatakse erinevaid kandmistehnikaid.

Küsimuste korral võta ühendust FysioPai füsioterapeutidega, kes osutavad kodust füsioteraapia teenust beebidele ja väikelastele.

Eliia Laats ja Monika Rätsepsoo

FysioPai füsioterapeudid

Teine elukuu – haaramise kujunemine

FysiopaiTeisel elukuul on laps aina sotsiaalsem, näiteks tunneb ta ära ja reageerib oma vanemate häälele. Sageli väljendavad lapsed heameelt suure naeratusega, eriti kui keegi pühendab aega nendega suhtlemisele ja tegelemisele. Kindlasti võiksite lapsega rääkides talle silma vaatama ning anda talle aega teie nägu uurida ja häält kuulata. Lisaks vanemate häälele on lapsele tugev stiimul ka valgus ning muu ruumis toimuv, mis köidab lapse tähelepanu. Seega jälgi näiteks seda, kuidas paikneb lapse voodi akna, televiisori või teie enda voodi suhtes. Vajaduse pane last voodisse kord üht, kord teist pidi, et vältida vaatamiseelistuse kujunemist ühele poolele.

Teisel elukuul on beebi liigutusliku arengu puhul märgata, et mõned sünnijärgsed refleksid hakkavad asenduma tahtlike liigutustega. Näiteks võib selili mängiv väikelaps juhuslikult haarata mõnest sobiva suurusega mänguasjast, sellega toimetada ja pisut hiljem haarde vabastada. Aegamisi hakkab arenema kontroll lihaste üle ning samuti koostöö käte ja silmade vahel. Siinkohal saad beebile abiks olla, kui veedad temaga aega mängides ja tema käsi silitades. Kahekuusel lapsel võivad sõrmed olla kõvasti rusikas, aga edasise haaramisoskuse omandamiseks on vajalik, et käsi avaneks vabalt. Selle soodustamiseks on hea käsi silitada ja lõõgastada, et sõrmed vabaneksid rusikast. Mõnikord piilu, kas Sinu magava beebi käed on rusikas või mitte. Kui magaval beebil vajuvad magamise ajal käed väga harva rusikast lahti, võib tegemist olla suurenenud lihaspingega kätes ja õlavöötmes. Siinkohal on abiks lõõgastavad harjutused ja massaaž.

Kahekuuse lapse puhul võiks eelistada mänguasju, mis on lihtsa kujuga ja kontrastsete värvidega. Beebi taju ei suuda veel väikseid värvierinevusi eristada (näiteks pastelsed toonid) ning sama kehtib ka mänguasja kuju osas. Kirjud ja korrapäratu kujuga mänguasjad võivad hoopis last väsitada, sest koormavad liigselt lapse taju.

Lihtsuse printsiip kehtib ka mängukaare kohta. Lapse jaoks on mugavam, kui asetada mängukaarele rippuma üks ese korraga (selle asemel et panna igast võimalikust aasast midagi rippuma). Füsioterapeutidena soovitame panna mängukaarele rippuma üks mänguasi, mis on lapse suhtes keskel, et soodustada mõlema käe toomist keskjoonele, mis on aluseks tahtliku haaramise kujunemisele.

Kui väikelaps suudab hoida kõhuli olles pead, ei tähenda see, et lapse lihaskond on valmis toetuseta pead hoidma aluselt tõstes või püstises asendis kellegi süles. Kindlasti peaks väikelapse pead toetama nii sülle võttes, süles kui ka sülest pannes. Hea nipp on siinkohal võtta last sülle ja panna sülest ära läbi lapse küljele keeramise. Selliselt toimides, on lapsel lihtsam kaasata ka enda lihasjõudu pea tõstmiseks ja hoidmiseks.

Selleks et muuta igapäevased toimetused lapsega ühtlasi treeninguks ning tema lihaskonda arendavaks, võiks lähtuda mõttest “aita nii palju kui vaja, aga nii vähe kui võimalik”. Õiget tasakaalu abistamise osas aitab leida füsioterapeut.

Küsimuste korral võta ühendust FysioPai füsioterapeutidega, kes osutavad kodust füsioteraapia teenust beebidele ja väikelastele.

Eliia Laats ja Monika Mets

FysioPai füsioterapeudid

Kolmas elukuu- mäng küljel

Kolmandal elukuul on laps eelnevaga võrreldes aktiivsem ning tema lihaskond muutub järjest tugevamaks ja liigutused koordineeritumaks. Beebit võiks mängimisel asetada esinevatesse asenditesse, mille juures võib kodus abiks olla erinevate tasapindade ja abivahendite kasutamine (sh põrand, kaldpinnad, teraapiapall, rullid). Näiteks, kui laps on varem suurema osa ajast veetnud voodis või lamamistoolis, siis kindlasti võiks nüüd võimaldada lapsele rohkem tegutsemist põrandal. Siinkohal aitab mõnusa sooja ja pehmema pinna luua tegelustekk, mängumatid jms. Kindlasti silmas pidada lapse ohutust!

Lapsega tegelemisel võiks soodustada lapse pööramist küljele ning kasutada seda asendit ka mängimiseks. Lapse vasakule küljele keeramise soodustamiseks selili asendist kõverda lapse parem jalg põlvest ja puusast ning too risti üle vasaku jala (pilt 1). Edasi aseta enda käsi või mõni muu stabiilne ese lapse selja taha, et asend oleks lapse jaoks mugavam. Kui laps on juba osavam ja püsib külili asendis hõlpsamalt, tuleks tugi eemaldada, et laps ise rohkem pingutaks.

Kindlasti peaks keerama last võrdselt mõlemale küljele. Külili asendis mängides õpib laps tooma käsi keskjoonele, mis on ettevalmistuseks nii haaramise kui ka kõhuli pööramise oskuse omandamisel. Samuti on küljel mängides lihtsam käsi treenida, kui seda on selili asendis.

Mida jälgida:

Näiteks paremal küljel mängides jälgi, et vasak käsi ei jääks selja taha “rippu”. Vajadusel meelita kätt mänguasjaga keskjoonele teise käe juurde või aita last, õlast ja abaluust toetades, käe ettepoole toomisel. NB! käe asendit tuleks jälgida ka külili asendis imetamise ajal.

beebivõimlemineKolmandal elukuul võiks last panna mõneks minutiks ka kõhuli asendisse ja seal oleku aega järk-järgult pikendada. Kõhuli olles peaks jälgima, et lapse käed on küünarliigeset painutatud ning asetsevad õlaliigese all, pea hoitud. Juhul kui eelpool kirjeldatud asend on lapsele veel raske, kasutage lapsele lihtsamaid kõhuli asendeid fitpallil (pilt 2) või kaldpinnal.

Mida jälgida:

Kui laps tõstab nii käed kui jalad kõhuli olles üles, viitab see seljalihaste suurenenud pingele. Sellisel juhul kõverda lapse jalad põlve- ja puusaliigeset ning too kõhule kätega ühte kobarasse kokku ning keera last küljelt küljele, et teda lõõgastada.

Rohkem lõõgastusharjutusi leiate meie videode seast (www.fysiopai.ee/videod/)

Küsimuste korral võta kindlasti ühendust füsioterapeudiga. FysioPai füsioterapeutid osutavad kodust füsioteraapia teenust beebidele ja väikelastele Tallinnas ja Tartus.

Eliia Laats ja Monika Mets

FysioPai füsioterapeudid

 

Ohumärgid beebi arengus (4-6 elukuu)

Mida jälgida beebi arengus neljandast kuuenda elukuuni ehk punased lipukesed vol 2..

Kuigi iga laps on erinev ning areneb omas tempos, on oluline teada, milliste ohumärkide ilmnemisel peaks nõu pidama arsti või füsioterapeudiga.

Enamasti mahub 4.-6. elukuu sisse haaramise täiustumine ning kõhuli pööramise ja roomamise omandamine. Oskused, mis muudavad lapse iseseisvamaks ning lubavad hakata maailma aina enam avastama. Lapse avastusretkedel on aktiivselt töös kõik viis meelt ning üha domineerivamaks muutub maitsemeelt.

Tulenevalt tuletame vanematele meelde vajaduse vaadata oma kodud sellise pilguga üle, et laps ei pääseks ligi elektrijuhtmetele ja –pistikutele, teravatele esemetele ja muule mänguks sobimatule. Lisaks veenduge, et kõik, mis võib lapsele peale või pähe kukkuda on mujale viidud või kindlalt kinnitatud.

Kuna osksused muutuvad lapse arenedes aina keerukamaks, siis on nüüd oluline hakata jälgima ka, kuidas ja millise mustriga laps liikumisi ja siirdumisi teeb. Nendel elukuudel omandatavate oskuste kohta saate täpsemalt lugeda meie eelnevatest artiklitest FysioPai kodulehelt.

Tähele tasuks panna järgnevaid punaseid lipukesi ehk soovitame perearsti või füsioterapeudiga ühendust võtta, kui 6. elukuuks sinu:

  • lapsele ei meeldi kõhuliasend ja/või ta ei jaksa kõhuli olla
  • laps ei suuda esemeid haarata ja neid käes hoida või suhu viia
  • laps ei keera külili ega pööra seljalt kõhule ja tagasi
  • laps ei lükka end kõhuli olles sirgetele kätele ning ei pivoteeri ehk ringita ümber oma telje
  • laps eelistab tugevalt ühte kehapoolt (nt pöörab ainult üle ühe külje, haarab asju vaid ühe käega, roomates kasutab ühte kehapoolt rohkem jms)
  • laps kasutab pööramisel ja roomamisel ebakorrektseid mustreid (nt viskab pöörates vibusse, kasutab roomates vaid käsi või ainult ühte kehapoolt jms)
  • lapsel esineb ülesirutusmustreid (nö silda või vibusse viskamine) või suurenenud lihaspingeid

Küsimuste korral võta ühendust FysioPai füsioterapeutidega, kes osutavad kodust füsioteraapia teenust beebidele ja väikelastele.

Eliia Laats ja Monika Mets

FysioPai füsioterapeudid

 

Neljas elukuu – pööramine

See on vanus, mil külili keeramine võiks olla omandatud ning vaikselt võetakse suund kõhuli pööramine poole. Paljud beebid õpivad just neljandal elukuul ennast seljalt kõhuli pöörama. Ühtlasi paraneb ka beebi kontroll enda keha üle. See tähendab, et suureneb tahtlike liigutuste osakaal ning kõhuli asend muutub järjest kindlamaks ning beebi veedab selles asendis suurema osa oma ajast. Muidugi tuleb siinkohal taas silmas pidada, et iga laps areneb omas tempos ning oskuste omandamise kiirus on individuaalne.

Seljalt kõhuli pööramine jälgib eelmises postituses kirjeldatud küljele pööramise põhimõtet. Taaskord on oluline jälgida, et pealmine käsi liiguks pööramisel kaasa ning ei jääks selja taha „rippu“. Küljel asendist edasi kõhuli on last hea oma kätega juhtida ning lasta beebil teha võimalikult palju “tööd” ise ära, sekkudes vaid vajadusel.

Soovitus: Alguses võib beebit kõhuli pööramisel aidata toetades teha kehast, aga lapse osavamaks muutumisel piisab, kui aidata vaid vaagnast või reiest.

lihtsustatud asend kõhuliKõhuli olles õpivad beebid eesolevate mänguasjade haaramist. Kõhuli asendis haaramiseks parema käega peaks beebi julgelt toetuma vasakule käele. Oskus toetuda ühele käel, et vabastada teine on ka üks olulisi komponente hilisema keeruka roomamisprotsessi õppimisel. Hea on ka teada, et tõsise kasvuspurdi (pikkuse ja/või kaalu osas) läbi teinud beebidel on väiksemate eakaaslastega võrreldes raskem kõhuli olla ning nad väsivad kiiremini.

Soovitus: Kõhuli asendi lihtsustamiseks aseta rulli keeratud rätik lapse rindkere alla, pane laps kõhuli kaldpinnale või fitpallile.

Beebide puhul võib märgata, kuidas iseloom ja näiteks vanematelt saadud tagasiside mõjutavad uute oskuste õppimist. Ettevaatlikumad lapsed võtavad tavaliselt rohkem aega, et üks oskus lõpuni selgeks saada ning lähevad siis sujuvalt üle järgmise oskuse omandamisele. Samas võib nende õpihimu kahandada näiteks mänguhoos toimunud ootamatu pööramine seljalt kõhule või vastupidi. Sellisel juhul on hea last rahustada ning temaga koos ehmatust põhjustanud liigutus uuesti läbi teha, et lapsele ei jääks hirmutunnet. Uudishimulikumad põngerjad sageli ei hooli sellest, kuidas nad midagi teevad, peaasi, et selle mänguasja, telekapuldi või kassini kuidagi saaks! Sellisel juhul on vanematel kasulik jälgida, et beebid kasutaksid mõlemat kehapoolt ikkagi võrdselt (nii haaramisel kui pööramisel) ja omandaksid oskused korrektsete mustritega. Erinevate oskuste, sh pööramise, korrektsete mustrite kohta saate nõu küsida laste füsioterapeudilt.

Ära muretse, kui Sinu laps ei oska ennast veel selles vanuses iseseisvalt kõhuli pöörata, anna lapsele aega, igaüks areneb individuaalselt omas rütmis. Tema arengu toetamiseks võid harjutada lapsega mängimist küljel (täpsem info eelmisest postitusest) ning harjutada pööramist üheskoos.

Küsimuste korral võta kindlasti ühendust füsioterapeudiga. FysioPai füsioterapeutid osutavad kodust füsioteraapia teenust beebidele ja väikelastele Tallinnas ja Tartus.

Eliia Laats ja Monika Mets

FysioPai füsioterapeudid

 

Viies elukuu – ettevalmistused roomamiseks

img_1438-2Viiekuuse beebi oskused arenevad kiirelt ning selles vanuses on need peamiselt seotud kõhuliasendiga. Enamik beebisid on selleks vanuseks külili keeramise ja kõhuli pööramise juba omandanud, kuid kuna beebid arenevad kõik individuaalses tempos, siis on ka neid pisikesi, kes selle omandavad just sellel elukuul. Muuhulgas õpivad beebid viiekuuselt kõhuli olles ennast sirgetele kätele lükkama ja sealt edasi end paremale-vasakule ringitama ehk pivoteerima. Need oskused on olulised maailma edasiseks avastamiseks ning järgmiseks suuremaks verstapostiks – roomamiseks – ettevalmistumisel.

Sirgetele kätele toetuse arendamiseks võid lapse asetada kõhuli üle oma põlvede, kus tal on rohkem motivatsiooni end maapinnast eemale tõugata, sest väike ninake on vaja ju maast lahti saada. Selles asendis saab veel kahe käe koostööd ja keharaskuse ülekandmist õpetada, pannes mänguasja kord paremale, kord vasakule. See on omakorda oluline pivoteerimise ja hiljem ka roomamise omandamisel, sest mõlemad nõuavad käte vaheldumisi tõstmist aluselt.

Kõhuliasendis ringitamine arendab Sinu beebi kahe kehapoole koostööd, lisaks treenib laps nii ka oma kerelihaseid. Lapsevanemana jälgi, et laps pivoteeriks mõlemale poole võrdselt ja et ei tekiks ühe poole eelistust, mis võib mõjutada lapse kahe kehapoole ja lihaskonna edasist võrdset arengut.

Ringitamise õppimisel on beebi jaoks oluline toetuspind. Lapsel on lihtsam tegevust õppida tugeval ja siledal pinnal (näiteks nn puslematt) kui pehmel vaibal või tekil. Hiljem, pivoteerimisoskuse olemasolul ja selle edasisel treenimisel, saab tegevust raskemaks muuta just lapse pehmemale pinnale asetamisega (nt põrandal olevale vaibale või tegelustekile).

Kui beebi ei oska ise veel ringitades paremale-vasakule liikuda või teeb seda vaid ühele poole, saavad vanemad beebit huvipakkuva mänguasjaga meelitada. Kindlasti kiida oma last pingutuse eest ning mänguasjani jõudnud lapsel luba tal sellega pisut mängida, ta on selle ausalt välja teeninud.

Umbes viiendal elukuul hakkavad väikelapsed huvi tundma ka oma varvaste vastu ning võivad süvenenult ja pikalt selili olles nendega toimetada ja neid ka suhu viia. See näitab ilmekalt lapse tahtlike liigutuste ja oskuste arengut.

Küsimuste korral võta ühendust FysioPai füsioterapeutidega, kes pakuvad beebidele koduse füsioteraapia teenust Tallinnas ja Tartus.

Eliia Laats ja Monika Mets

FysioPai füsioterapeudid

 

Kuues elukuu – roomamine

Viienda elukuu lõpuks võiks beebi oskused olla arenenud nii kaugele, et ta suudab end kõhuli olles sirgetele kätele lükata ning samuti kõhuli asendist pivoteerida ehk ringitada mõlemale poole.

Eelmainitud oskuste toel omandab beebi kuuendal elukuul roomamise ja saab esimest korda nautida edasiliikumise rõõmu. Roomamise juures on oluline jälgida, et laps kasutaks nö kõrget sõduri roomamismustrit, kus küünarnukkidele toetunult tõmmatakse ennast edasi, sealjuures toetuvad jalad maha ja lükkavad keha liikumissuunas. Roomamismuster peaks olema retsiprookne ehk vahelduv (parem käsi koostöös vasaku jalaga ja vastupidi).

Siinkohal tuleks lapsevanemal olla tähelepanelik, sest paljud lapsed võivad eelistada valdavalt ühte kätt tõmbamiseks ja vastasjalga lükkamiseks. Samuti on lapsi, kes kasutavad edasi saamiseks ainult käsi või, kes jalgade osas kasutavad põlvede asemel edasilükkamiseks varbaid. Sellisel juhul oleks soovitav ikkagi aidata last õige mustri õppimisel, sest vastasel juhul võib tekkida lapse arenevas lihaskonnas düsbalanss (olukord, kus ühe kehapoole lihased on teise kehapoolega võrreldes tugevamad või nõrgemad) või ülepinge.

Roomamise õppimisel saavad vanemad beebidele taaskord natukene abiks olla. Aseta lapse ette midagi põnevat, mille nimel ta on nõus pingutama. Ese peaks asetsema piisavalt kaugel, et laps seda liiga kerge vaeva kätte ei saaks, aga et see poleks ka liiga kaugel, et laps huvi kaotab. Oota kuni Sinu kõhuli olev laps väljendab soovi edasi liikuda, näiteks toob ühe jala põlvest kõverdatuna keha kõrvale (võtab ühe jalaga konna asendi). Aseta üks käsi kõverdatud jala põlveliigesele või hüppeliigesele ning teine käsi lapse sirge jala hüppeliigesele. Lapsel peaks tekkima tunne, et ta jalg on kindlalt vastu maapinda ning ta saab end edasi lükata.

Roomamise juures ei saa mainimata jätta turvalisust, sest juhtmed ja pistikupesad, milleni laps varem ei ulatanud, ootavad avastamist. Armsad vanemad, vaadake palun enda kodu sellise pilguga üle, et lapsel oleks turvaline ringi liikuda ja uudistada.

Küsimuste korral võta ühendust FysioPai füsioterapeutidega, kes pakuvad beebidele koduse füsioteraapia teenust Tallinnas ja Tartus.

Eliia Laats ja Monika Mets

FysioPai füsioterapeudid