Lihaste hüpertoonia ehk suurenenud lihaspinge
Sageli on kuulda perearsti hinnangut, et laps on toonuses, lihaspinge on suurenenud ning vaja on võimelda, teha massaaži või käia ujumas. Mida siiski tähendab see salapärane suurenenud lihastoonus ja miks see tekib? Kas sellega on vaja tegeleda ja kuidas Sina lapsevanemana saaksin oma last aidata?
Suurenenud lihastoonus ehk hüpertoonia väljendub tihti juba esimestel elukuudel. Algne põhjus ei olegi alati teada, kuid on leitud seoseid sünnituse kuluga ning ka lapse enda areng soodustab teatud hetkedel toonuse tõusu. Hüpertoonuse dünaamika ajas on enamasti positiivne, kuid see ei pruugi iseenesest mööduda ning võib kaasa tuua muutusi selles, kuidas laps on keha kasutab.
Imiku keha on terviklik ja lapsed näitavad eriti ilmekalt meile keha ja tunnete seost. Kui lapsel on kehas ebamugavustunne, siis ta väljendab seda nutuga ning usun, et paljud vanemad on märganud et, lapse keha läheb nuttes pingesse. Gaasivalud, hammaste lõikumine või liigne emotsionaalne stress võivad last kurnata ning süvendada lihaspingeid. Kujutage ise ette, mis tunne on, kui hammas valutab ja Sa ei tea millal või kas see lõppeb? Need on ühed näited olukordadest, kus lihastoonuse tõus on normaalne kaasuv nähtus ning taandub tavaliselt koos ärritaja möödumisega.
Lihaspinged võivad lastel suureneda ka uute füüsiliste oskuste õppimisel. Sageli on just roomama õppivad lapsed need, kes mõnikord lükkavad jalad täiesti sirgeks, lootes selliselt kuidagigi edasi liikuda. Sellisel puhul on oluline aidata last õige roomamismustri omandamisel. Käputamisega kaasneb samuti üsna suur pinge lapse õla- ja puusavöötmele, aga tavaliselt saab lapse keha selle koormusega ise hakkama. See on võrreldav näiteks enda treeningkoormuse suurendamisega, kus keha järk-järgul harjub suuremate nõudmistega. Siinkohal on oluline aga järgida, et uute oskuste omandamisel tõusnud lihastoonus ei muutuks püsivaks ega hakkaks kuidagi häirima omandatavate liikumiste mustreid. Häirinud liikumis- ja siirdumismustrid on hüpertooniliste laste hulgas väga levinud ja sunnivad pisikest beebit oma keha ebasümmeetriliselt kasutama.
Paljud vanemad rõõmustavad, kui lapsed ennast jalgadele asetades pulksirgeks lükkavad, et küll on alles tugevad jalad! Tegelik paradoks on siin aga selles, et tihti võib selline ülesirutus olla tingitud liiga pinges lihaskonnast ja kui lapse lihased on pidevas pingeasendis, siis nad ei ole mitte tugevad vaid pigem hoopis nõrgad. Selleks, et lihast treenida, peab lihas töötama pingutus-lõdvestus süsteemis. Tulenevalt ongi imiku lihaspingete leevendamisel võtmerolliga lõõgastavad harjutused ja tegevused.
Küsimuste korral võta ühendust FysioPai füsioterapeutidega, kes osutavad kodust füsioteraapia teenust beebidele ja väikelastele.
Eliia Laats ja Monika Mets
FysioPai füsioterapeudid
