Eliia Laats

Need väikesed jalakesed

Need väikesed jalakesed ehk millal on milline jalgade teljelisus normaalne

Tihti on meie poole pöördunud lapsevanemad murega, et lapsel tunduvad olema O-jalad, X-jalad või lampjalad. On omajagu juhte, kus siiski selgub, et tegemist on eakohase jalgade joondusega ja muretsemiseks ei ole põhjust. Millal ja mis siis ikkagi normaalne on?

Lapsed sünnivad siia ilma O-jalgsetena. Selline jalgade joondus on füsioloogiline (ehk normaalne) umbes kuni 2. eluaastani. Seetõttu ongi kõik meie armsad pisikese seisma ning kõndima õppivad beebid armsalt O-jalgsed. See ei vaja sekkumist ning taandub iseenesest.

Tähelepanu vajaksid siiski väga varajased püstujad, eriti kui roomamine/käputamine on vahele jäänud või pole veel omandatud.

2-aastased lapsed võivad demonstreerida jalgade sirget teljelisust, kuid osadel lastel on see periood küllaltki lühike. Enamasti see ka lapsevanematele silma ei jää, kuna näeb loomulik välja.

3-4aastased mudilased on enamasti X-jalgsed. Mõnedel lastel esineb x-jalgsust juba ka 2. eluaastal. See on füsioloogiline teljelisus ning taandub ajapikku ilma sekkumiseta iseenesest. Enamasti kestab see kuni koolieaani (7. eluaastani).

Lampjalgsus kestab samuti keskmiselt kuni koolieani. Lapsed sünnivad lampjalgsetena ning ajapikkus koos kasvamise ja erinevate liikumiskogemustega hakkavad tallavõlvid kujunema.

Siiski on olukordi, kus me ei saa alajäsemete joondust normaalseks nimetada, isegi kui see on vanuseliselt õigel hetkel.

Teljelisus ei ole normipärane enamasti järgmistel juhtudel: 1. teljelisuse häire on märkimisväärne ning häirib silma, 2. teljelisuse häire esineb vaid ühel jäsemel, 3. teljelisuse häire esineb ühel jäsemel rohkem kui teisel, 4. teljelise häire on tekkinud pärast kukkumist vm õnnetust, 5. laps vajub märgatavalt hüppeliigestest läbi, 6. teljelisuse häire on tekkinud järsku või 7. teljelisus ei vasta ealistele normidele.

Kui Sul on küsimusi oma lapse arengu kohta, siis soovitame ühendust võtta füsioterapeudiga. FysioPai füsioterapeudid pakuvad koduse füsioteraapia teenust Tartus ja Tallinnas.

Monika Mets

FysioPai füsioterapeut

Igaüks omas tempos

Vahel naerame sõbrannadega, et muretsemine on lapsevanema töö. Ja eks nende pisikestega on küll palju rõõmu, kuid sekka satub omajagu ka muresid. 

Esimesel eluaastal kipub üheks suureks mure allikaks olema lapse areng ning tihti kipume võrdlema oma laste teiste lastega. Olgu see siis sõbrannal külas või mõnes beebiringis käies. Alati oleks nagu kuskil kellelgi beebi, kes teeb asju teistest kiiremini või on hoopis suguvõsas lapsekene, kes tundub oma oskustelt eakaaslastest väga maha jäänud olevat. Kuidas siis tegelikult need lood sellega motoorse arenguga on? Continue reading