Kaheksas elukuu – käputamine

Üldiselt võib öelda, et laps on valmis käputamiseks ehk neljakäpuli liikumiseks, kui ta on roomamises juba osavaks muutunud (sh suudab ukerdada üle takistuste), ajab kõhuli olles peput üles või võtab ise käputamisasendit ning õõtsutab ennast ette ja taha.

Paraku on suureks mureks paljudele lastele käputamise juures asjaolu, et lapse jalad vajuvad käpuli olles laiali ja vups ongi kõht maas ning käputamise katse taas luhtunud. Kui roomamise õppimisel andis libe põrand lapsele eelise, siis käputamise puhul on just vastupidi. Libedal põrandal on lapsel eriti keeruline käputamise asendit hoida, lihtsam on seda teha aga vaibal või puslematil, mis pisut takistavad jalgade laiali vajumist.  Teise võimalusena võib kasutusele võtta sukkpüksid, millel põlvedel on stopperid (nt Chicco, GoBabyGo jt). Kindlasti pööra tähelepanu ka kätele, et labakäed oleksid avatud, mitte rusikas.

Käputamine ja edaspidi ka istumine tugevdavad kehatüve ja jäsemete lihaseid, arendavad tasakaalu ja koordinatsiooni ning aitavad kujuneda torakaalküfoosil ehk kumerusel lülisamba rinnakuosas.

Küsimuste korral võta ühendust FysioPai füsioterapeutidega, kes osutavad kodust füsioteraapia teenust beebidele ja väikelastele.

Eliia Laats ja Monika Mets

FysioPai füsioterapeudid