Üheteistkümnes elukuu – püsti tõusmine

Püsti tõusmine ehk püstumiseks ja edaspidi kujunev kõnd on olulised oskused, kuna tugevdavad lapse kehatüve ja alajäsemete lihaseid, arendavad tasakaalu ja koordinatsiooni ning aitavad kujuneda nimmelordoosil ehk lülisamba nimmenõgususel. Keskmine vanus püstumiseks on 11.-12. elukuu, kuid rõhutame taaskord lapse individuaalsust ja sellest tulenevat arengu tempo erinevust.

Käputamisoskuse omandamise järgselt õpib laps veel enne püstumist toe najal põlvituses mängima. Kirjeldatud oskus on oluline, kuna see on eelduseks püsti tõusmisele. Õige mustriga püstumine on just põlvitusest siirdutud poolpõlvituse kaudu. Mõtle hetkeks ise, kuidas sa põlvitusest püsti tõused! Sama moodi võiks seda teha ka Sinu laps.

Püstumine on keeruline oskus, mille juures on mitu olulist nüanssi, mida jälgida.

Esmalt vaatle, kuidas asetab Sinu laps jalad täistallatoetusesse. Kui lapsel on säärelihastes suurenenud lihaspingeid, võib ta jala maha asetada liialt sise- või välisküljele toetades. Samuti võib esineda tugevamat varvaste rullimist. Sellisel juhul on kasu jalgade massaažist ning täistallatoetuse õppimisest füsioterapeudi juhendamisel.

Märka, kui Sinu laps tõmbab ennast püsti ainult käte jõul. Sageli kasutavad sellist mustrit nooremad lapsed (+/- 7 elukuu), kelle käed on tugevad, aga tihti ei ole arengus järgi jõudnud vaagnavööde ja jalad. Püsti sikutamisel võib märgata, et lapse hüppeliigesed jäävad ebaloomulikku asendisse. Kui Sinu laps püstub selliselt, siis soovitame Sul konsulteerida füsioterapeudiga.

Viimaks, pane tähele, kas laps kasutab püsti tõusmiseks kordamööda mõlemat jalga. Kui Sinu laps kasutab püstumiseks ainult ühte jalga, siis oleks lihaste düsbalansi vältimiseks hea suunata teda kasutama ka teist jalga.

Küsimuste korral võta ühendust FysioPai füsioterapeutidega, kes osutavad kodust füsioteraapia teenust beebidele ja väikelastele.

Eliia Laats ja Monika Mets

FysioPai füsioterapeudid