Igaüks omas tempos

Laste füsioterapeutidena rõhutame alati, et iga lapse areng on väga individuaalne. Alates sünnist on iga laps omaette isiksus – mõned on rahuliku loomuga ja võtavad aega, teised jälle kärmed ja aktiivsed ning ei püsi hetkegi paigal. Need iseloomujooned avalduvad juba varakult ja mõjutavad ka oskuste omandamist. Seetõttu on välja kujunenud piirvanused, mis võimaldavad lastel areneda omas tempos.

Mida suurem ja uhkem on oskus, seda laiemad on ka vanusepiirid ja vastupidi. Näiteks peahoid, mis on üks esimesi oskusi, mille laps omandab, on suhteliselt kitsa piiriga – see toimub tavaliselt 3. elukuu jooksul. Siin on variatsioonivõimalust vähe, no nii umbes kuu jagu. Kõndimisoskuse puhul on aga piirid palju laiemad – 9.-18. elukuu, mis tähendab, et ühtäkki on lapsel oskuse omandamiseks aega lausa 9 kuud! Siit koorub omakorda välja see, et lapse motoorne areng võib lastel kulgeda vägagi erinevas tempos ja seda isegi sama pere laste seas. Täiesti tavapärane on, kui laps hakkab käputama 8-kuuselt, samas on täiesti okei, kui ta hakkab seda tegema alles 11-12-kuuselt.

Arengu jälgimisel on oluline veenduda, et laps omandab kõik vajalikud oskused ja soovitatavalt õiges järjekorras, et tagada järgmiseks verstapostiks vajalik füüsiline võimekus. Siin on mõned peamised motoorsed verstapostid:

• Pea keskel hoidmine ja pilkkontakt – 1-2 kuud
• Peahoid – 3 kuud
• Pööramine seljalt kõhule – 4-6 kuud
• Roomamine – 5-8 kuud
• Käputamine – 8-12 kuud
• Kõndimine – 9-18 kuud

Kui Sul on küsimusi või vajad täiendavat nõu, võta julgelt ühendust FysioPai füsioterapeutidega, kes pakuvad motoorse arengu konsultatsioone beebidele ja väikelastele.

Eliia Laats ja Monika Mets

FysioPai füsioterapeudid